Võtame vastu noori alates 13. eluaastast
Broneeri aeg juba täna!

Ärevuse tunne ja hirmud: noored võivad kogeda erinevaid ärevushäire sümptomeid, nagu sotsiaalsete olukordade vältimine, avaliku esinemise hirm ja sundmõtted, mis segavad igapäevaste toimingutega toimetulekut, sealhulgas uni, söömine ja kooliskäimine.
Kurvameelsus: Pikaajaline ja intensiivne kurvameelsus on sageli seotud madala enesehinnanguga, raskendades inimesel end motiveerida kohustuste ja meeldivate tegevuste tegemiseks. See võib mõjutada meeleolu ning füüsilist ja vaimset heaolu.
Suhtlemisprobleemid: Noorukieas toimuvate muutuste keerises võib olla raske end ise mõista ja seda teistele selgitada. Seetõttu otsivad paljud inimesed abi, et mõista ja korrigeerida suhteid neutraalse professionaali abiga.
Käitumishäired: Mõnikord võivad noorukite raskused enda mõistmisel või toimetulekul väljenduda viisi, mil esineb impulsiivset käitumist, agressiivsust, enesevigastamist või muid käitumisprobleeme.
Õpiraskused: Võib esineda probleeme õppimisega, nagu keskendumisraskused, õppimisraskused ja motivatsioonipuudus.
Enesehävituslik käitumine: Psühholoogid on toeks ka neile, kes soovivad ennast vigastada või väljendavad enesevigastamise kavatsust.
Liigtarvitamised ja sõltuvused: Erinevad probleemid alkoholi, narkootikumide, mängimise või muude sõltuvustega võivad samuti vajada professionaalset tuge.
Seksuaalsed küsimused: Inimesed võivad vajada nõustamist seoses seksuaalsuse, identiteedi või suhetega.
Võtke meiega ühendust ja alustame teekonda, mis viib positiivsete muutusteni.
Kui noor on käinud psühholoogi juures, võib sellest olla mitmeid positiivseid tulemusi ja mõjusid tema elule. Siin on mõned võimalikud tulemused, mis võivad juhtuda pärast psühholoogilist abi:
Emotsionaalse heaolu parandamine: Noor võib kogeda paremat emotsionaalset heaolu ja suuremat emotsionaalset stabiilsust. Psühholoogiline abi aitab tal mõista ja toime tulla oma emotsioonidega.
Enesehinnangu tugevnemine: Noor võib tugevdada oma enesehinnangut ja enesekindlust, mis omakorda võib aidata tal paremini toime tulla elu väljakutsetega.
Suhtlemisoskuste parandamine: Psühholoogiline abi võib aidata arendada tervislikke suhtlemisoskusi, mis võivad parandada suhteid eakaaslastega, perega ja teistega.
Stressi ja ärevuse vähendamine: Noor võib õppida stressi ja ärevusega paremini toime tulema ning leida viise nende vähendamiseks.
Käitumise muutus: Kui noorel on olnud probleeme käitumisega, võib psühholoogiline abi aidata tal muuta mittesoovitavat käitumist ning arendada soovitud käitumismustreid.
Enesejuhtimise oskused: Psühholoog võib aidata noorel õppida enesejuhtimise oskusi, sealhulgas ajajuhtimist, eesmärkide seadmist ja stressiga toimetulekut.
Probleemide lahendamine: Noor õpib paremini mõistma ja lahendama probleeme, mis on tema elus tekkinud, ning arendama oskusi keeruliste olukordadega toimetulekuks.
Kokkuvõttes võib psühholoogiline abi noore elu oluliselt parandada, aidates tal arendada emotsionaalset ja sotsiaalset intelligentsust, parandada enesehinnangut ning õppida väärtuslikke oskusi, mis võivad kaasa aidata tervislikule ja edukale elule. Psühholoogilise abi tulemused võivad olla individuaalsed ja sõltuvad konkreetsest olukorrast ja noorest endast.
Kui noor tuleb psühholoogi juurde, toimuvad üldjuhul järgmised sammud:
Algusvestlus: Esimesel kohtumisel teeb psühholoog noorega algusvestluse, et saada ülevaade tema muredest, emotsionaalsest seisundist ja elusituatsioonist. See aitab psühholoogil mõista, mis võib olla noorele probleemiks.
Hindamine ja diagnoosimine: Psühholoog võib teha hindamise, kasutades küsimustikke, intervjuusid ja teisi hindamisvahendeid, et paremini mõista noore emotsionaalset ja käitumuslikku seisundit. Juhul kui on olemas mõne psüühikahäire kahtlus, võib psühholoog hindamise põhjal suunata diagnoosi saamiseks ja ka täpsustamiseks teiste spetsialistide (sealhulgas psühhiaatri) juurde.
Terapeutiline lähenemine: Psühholoog valib terapeutilise lähenemise, mis sobib noore konkreetsele olukorrale ja murele. See võib hõlmata kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, vestlusteraapiat, pereteraapiat või muid terapeutilisi meetodeid.
Teraapiaseansid: Noor ja psühholoog kohtuvad regulaarselt teraapiaseansside käigus, et arutada ja töötada koos noore murede ja probleemide kallal. Seansside arv ja kestus võivad varieeruda sõltuvalt olukorrast.
Õpetamine ja oskuste arendamine: Psühholoog õpetab noorele emotsionaalse intelligentsuse oskusi, suhtlemisoskusi, enesejuhtimise oskusi ja muid praktilisi oskusi, mis aitavad tal paremini toime tulla oma emotsioonide ja probleemidega.
Järelkontroll ja edasine hindamine: Psühholoog jälgib noore edusamme ja hindab, kas teraapia on olnud tõhus. Vajadusel võib teraapia kulg muutuda vastavalt noore arengule.
Teraapia eesmärk on aidata noorel paremini mõista ja toime tulla oma emotsioonide ja muredega, arendada tervislikke ja toetavaid käitumismustreid ning parandada tema elukvaliteeti. Teraapia võib olla lühiajaline või pikaajaline sõltuvalt noore vajadustest ja probleemide raskusastmest.
Perekaasamine ja konfidentsiaalsus noortepsühholoogi vastuvõtul
Mõnikord võib psühholoog kaasata teraapiasse pere, eriti juhul, kui noore mured või probleemid on seotud pere- või suhetega. Perekonna kaasamine võib aidata lahendada pereprobleeme, suurendada toetust noorele ja parandada üldist pereõhkkonda.
Psühholoogid järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtteid, mis tähendab, et noore antud teavet hoitakse konfidentsiaalsena. See tähendab, et psühholoog ei jaga noore isiklikku teavet teiste inimestega, sealhulgas perega, ilma noore nõusolekuta. Konfidentsiaalsuse rikkumine võib toimuda ainult väga harvadel juhtudel, näiteks kui on oht noore enda või teiste elule. Siiski on oluline märkida, et koostöö alguses selgitatakse, millised on konfidentsiaalsuse piirid ja millal võib teavet jagada.
Pere kaasamine ja konfidentsiaalsus on olulised elemendid, mis võivad aidata noorel saada tõhusat ja toetavat psühholoogilist abi. Konfidentsiaalsus tagab noorele privaatsuse ja turvatunde psühholoogilise abi saamisel.